Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.
Vaegnägijatele
Laste vaktsineerimine

Iga lapse organismi kaitseb immuunsüsteem. Meie võimuses on seda süsteemi tema eripärasid arvestades tugevamaks muuta. Lapsena saadud vaktsiinide toel suudab keha edaspidi edukalt võidelda haigusetekitajatega ning ennast iseseisvalt kaitsta.

Loe edasi
Täiskasvanutele

Täiskasvanu puutub iga päev kokku tuhandete haigusetekitajatega. Nende eest pakub kaitset immuunsüsteem, mis töötab pidevalt ja märkamatult. Vaktsineerimine aitab organismil ohte ära tunda ja neile vastu astuda.

Loe edasi
Lähen vaktsineerima

Teadus ja tehnoloogia on andnud meie käsutusse mõjusa vahendi võitlemaks nakkushaigustega.

Vahendi, mis tagab tervise täna ja aastateks ette. Vaktsineerimisega kaitseb inimene nii enda, lähedaste kui ka paljude teiste tervist. Mida vähem on haigustel kandepinda, seda tagasihoidlikum on nende levik.

Siit leiad info vaktsineerimispunktide kohta.

Loe edasi

HPV - inimese papilloomiviirus

KAITSE VÄHI EEST KA OMA POEGA!
FAKT NR 1

HPV võib põhjustada vähki

HPV on ohtlik viirus, mis põhjustab mitmeid pea-, kaela- ja genitaalpiirkonna vähijuhte ning vähieelseid seisundeid. Nakatuda on lihtne, see võib juhtuda isegi intiimsete puudutuste kaudu.

 

 

FAKT NR 2

Sa saad ennast vähi eest kaitsta

Lase ennast HPV vastu vaktsineerida kindlasti juba 12-14-aastaselt, sest siis on see kõige efektiivsem. Selles vanuses on vaktsiin kõigile noortele tasuta. Täiendavalt võimaldatakse HPV vastast vaktsineerimist ka kõigile 15-18-aastastele, kes pole varasemalt HPV vastu vaktsineeritud.

 

 

FAKT NR 3

Vaktsineerimine koolis on lihtne

Vaktsineerimine HPV vastu toimub enamasti koolis, mis on õpilaste jaoks mugav ja lihtne võimalus end viiruse eest kaitsta. 12-17-aastaste puhul on vaktsineerimise aluseks lapsevanema kirjalik nõusolek, 18-aastased võivad otsuse vaktsineerimiseks teha iseseisvalt. Põhjendatud juhtudel võib vaktsineerida ka perearstikeskuses, mis on 12-18-aastastele tasuta.

 

 

 

 

Mis on HPV?

HPV on inimeselt-inimesele leviv viirus, mis võib põhjustada healoomulisi muutusi nahal (nt soolatüükaid) ja limaskestadel (nt teravad kondüloomid). Mõned papilloomiviiruse tüübid võivad põhjustada ka pahaloomuliste kasvajate teket genitaalpiirkonnas ning suuõõnes. Neli inimest viiest nakatub elu jooksul HPV-sse.

 

Loe edasi

 

Kas HPV-d on võimalik ennetada?

HPV nakkuse vastu on võimalik vaktsineerida. Eestis vaktsineeritakse tasuta 12-14-aastaseid lapsi. Täiendavalt vaktsineeritakse ka 15-18-aastaseid noori, keda pole veel HPV vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimine on vabatahtlik ja alaealiste puhul peab nõusoleku andma lapsevanem.

 

Loe edasi

 

Vaktsiin on ohutu

HPV vaktsiin on põhjalikult uuritud ja see on ohutu, kõrvaltoimeid esineb väga harva ning need on kerged. Tegutse kohe, sest nii ennetad rasket haigust ja aitad muuta Eesti tervemaks.

 

Loe edasi

 

Kaitse last, vaktsineeri HPV vastu

Mis on inimese papilloomiviirus?

Inimese papilloomiviiruse (HPV) nakkus on väga laialt levinud ja väga suur osa inimestest nakatuvad elu jooksul mõne HPV tüvega. Suurem osa HPV tüüpidest põhjustab healoomulisi muutusi nahal (nt soolatüükaid) ja limaskestadel (nt genitaalkondüloomid). Neid HPV tüvesid nimetatakse madala riskiga HPV tüvedeks.

 

Osad papilloomiviiruse tüved ehk kõrge riskiga HPV tüved võivad aga põhjustada vähieelseid seisundeid ja pahaloomuliste kasvajate teket genitaalpiirkonnas (nt emakakaela-, häbeme-, tupe-, päraku- ja peenisevähk) ning suuõõnes (nt suu- ja neeluvähk).

 

Emakakaelavähk on rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri andmetel maailmas neljas kõige levinum vähk naiste seas. 2020. aastal avastati maailmas hinnanguliselt üle 600 000 uue emakakaelavähi juhu ning selle tõttu suri üle 300 000 naise.

 

Eestis on viimase paarikümne aasta jooksul püsinud nii emakaelavähki haigestumus kui ka suremus suhteliselt muutumatuna. 2020. aastal tuvastati Eestis 116 uut emakakaelavähi juhtu. Soomes püsib haigestumus ligi 4 korda madalam. Eestis suri 2020. aastal emakakaelavähi tõttu 64 naist. Enim juhte diagnoositakse Eestis peale 55. eluaastat

 

HPV ja vähirisk

Suurem osa HPV nakkustest taanduvad ise kuni kahe aasta jooksul. HPV nakkus võib põhjustada muutusid nahal, suguelundite piirkonnas ja suuõõnes. Pikemajalise nakkuse puhul võib HPV tuua kaasa vähieelsete seisundite tekke või põhjustada emakakaela-, häbeme-, tupe-, suu-, kurgu-, peenise- ja pärakuvähki.

HPV ei puuduta ainult naisi. Meestel võib viirus põhjustada peenise-, anaal- ja suuneeluvähki. Hinnanguliselt haigestub igal aastal HPV-ga seotud vähki 625 600 naist ja 69 400 meest. HPV-infektsioon põhjustab umbes 5% kõigist vähijuhtudest maailmas.

 

Emakakaelavähk on peaaegu kõigil juhtudel põhjustatud HPV pikaajalisest nakkusest.

 

Emakakaelavähk oli Maailma Terviseorganisatsiooni 2020. aasta andmetel maailmas neljas kõige levinum vähk naiste seas. Eestis on emakakaelavähki haigestumus üks kõrgemaid Euroopa Liidus. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega oli näiteks 2018. aastal Eestis emakakaelavähki haigestumus ligi kaks korda kõrgem. Kõrge vaktsineerimisega hõlmatus vähendab ka viiruse levikut.

HPV-ga nakatumine

HPV nakkus on Eestis laialt levinud. See levib inimeselt inimesele nahk-naha kontaktis või limaskestade kokkupuutel. Nakkuse võib saada näiteks seksuaalvahekorra ajal, kuid piisab ka lihtsalt intiimsetest puudutustest.

 

HPV ei ole pärilik: ohtu HPV-ga nakatuda ei mõjuta geenid ega selle esinemine perekonnas.

Vaktsineerituna osale emakakaelavähi sõeluuringul

HPV nakkust ja emakakaelavähki on võimalik uuringute käigus avastada. Näiteks korraldatakse Eestis emakakaelavähi sõeluuringuid, kuhu kutsutakse iga viie aasta tagant 30-65-aastaseid naisi. Eestis on emakakaelavähi sõeluuringus kasutusel HPV-test, mis aitab tuvastada viiruse olemasolu emakakaelal. Samuti kasutatakse vähieelsete rakumuutuste tuvastamiseks emakakaelal PAP-testi, mida viiakse läbi günekoloogilise läbivaatuse käigus. 

 

HPV-ga nakatumise ennetamine 

Kõige parem kaitse HPV-ga nakatumise vastu on vaktsineerimine enne seksuaalaktiivsuse algust.

Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava alusel tasuta 12–14-aastaseid lapsi. Vaktsineerimisega on soovituslik alustada 12-aastaselt. Täiendavalt võimaldatakse HPV vastast vaktsineerimist ka kõigile 15-18-aastastele, kes varasemalt pole HPV vastu vaktsineeritud. 12-18 aastastel  koosneb vaktsineerimiskuur ühest doosist.

Madala ja kõrge riskiga HPV tüübid levivad inimeselt inimesele nahk-naha kontaktis või limaskestade kokkupuutel. Nakkuse võib saada näiteks seksuaalvahekorra ajal, kuid piisab ka lihtsalt intiimsetest puudutustest (nt suudlus) .Nakatuda võib juba esimese seksuaalvahekorra ajal. Kondoomi kasutamine vähendab nakatumisohtu, kuid ei garanteeri kaitset, sest kondoomiga katmata naha puudutamisel võib ikkagi nakatuda.

 

Vaktsineerimiseks kasutatakse vaktsiini Gardasil 9, mis sisaldab üheksat inimese papilloomiviiruse tüve puhastatud viiruselaadset valku. Vaktsiin aitab hoida ära nendest HPV tüvedest põhjustatud haigusi: emakakaela, häbeme, tupe ning päraku vähieelseid seisundeid ja vähki ning suguelundite tüükaid (genitaalkondüloome). Vaktsiin Gardasil 9 annab kaitse HPV16 ja HPV18 tüvede vastu, mis põhjustavad 70% kõikidest emakakaelavähi juhtudest.

 

HPV vastast vaktsineerimist teostavad:

 
NB! Vaktsineerimine ei asenda naiste sõeluuringuid ega vajadusel varajast ravi.

 

 

NB! 12-14-aastased tütarlapsed, kes said möödunud sügisel immuniseerimiskava raames esimese HPV vaktsiinidoosi, ei pea enam teist doosi tegema.

HPV vaktsineerimise skeem muutus 12-18-aastastele alates 01.02.2024 ühedoosiliseks, mistõttu muudetakse ka Tervise Infosüsteemis esimese HPV vaktsiinidoosi saanute vaktsineerimisstaatus lõpetatuks.

 

* Erandiks on imuunpuudulikkusega noored, kellel on vajalik kolmedoosiline vaktsineerimine. Pärast kolmanda doosi saamist märgitakse nende vaktsineerimine lõpetatuks.

 

HPV vaktsiinide efektiivsus ja ohutus

HPV vaktsiine kasutatakse alates 2006. aastast. HPV-vastased vaktsiinid aitavad hinnanguliselt ära hoida üle 90% HPV nakatumistest ja peaaegu kõik HPV põhjustatud vähijuhud. Kõigi HPV-vaktsiinide ohutust ja tõhusust on põhjalikult hinnatud ravimiuuringutega.  Uuringud kinnitavad, et üks vaktsiinidoos on efektiivne ja annab piisava ning pikaajalise kaitse HPV nakkuse vastu.

Näiteks Costa Rica uuring (CVT, Costa Rica Vaccine Trial) ning India Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuur (IARC, Indian International Agency for Research on Cancer) on näidanud veenvaid tulemusi, et ühe-doosiline vaktsiin pakub kaitset HPV nakkuse vastu. Tulemused kinnitavad, et immuunsus püsib pikaajaliselt ja on efektiivsuse poolest võrreldav kahe-doosilise ja kolme-doosilise skeemiga. 

Ühe-doosilisele vaktsineerimisskeemile üleminekut toetab ka Maailma Terviseorganisatsioon.

 

Kuna erinevaid HPV tüvesid on üle 200, millest kõrge riskiga tüvesid on 15, siis tuleb pärast vaktsineerimist käia regulaarselt tervisekontrollides, sh sõeluuringutel. Vaktsiin Gardasil 9 annab kaitse järgnevate ohtlike HPV tüvede vastu: HPV6, HPV11, HPV16, HPV18, HPV31, HPV33, HPV45, HPV52 ja HPV58. 

HPV vaktsiini manustamisel võib esineda kergeid ning mööduvaid kõrvaltoimeid. Paiksete reaktsioonidena võib ilmneda valu süstekohas, turse ja punetus. Samuti võib esineda palavikku, mis on keha loomulik reaktsioon vaktsineerimisele. Need nähud on organismi loomupärane vastus vaktsiinile ja normaalne osa immuunsuse kujunemisest. Enamik vaktsineerimise kõrvaltoimetest on kerged ja mööduvad 1-2 päeva jooksul ilma ravita.

 

 

Kaitse last, vaktsineeri ta HPV vastu!
Enim küsitud küsimused
Kas inimese papilloomiviirus (HPV) on ohtlik?

Teadaolevalt põhjustavad 15 HPV tüüpi emakakaela-, päraku-, häbeme-, tupe-, peenise- ja kurguvähki. Kõik need HPV tüübid on kergesti nakkavad. Enamikul juhtudel ei avaldu nende tüüpidega nakatumisel mingeid sümptomeid, nii et inimesel pole nakkusest aimugi. Nakkus kestab tavaliselt 1–2 aastat ja kaob iseenesest.

 

Ent vähemalt iga kümnes nakkus kulgeb pikemalt ning võib põhjustada vähieelseid moodustisi. Kui neid ei avastata ega eemaldata, võivad need areneda vähiks.

 

Peaaegu kõik emakakaelavähi juhud saavad alguse HPV-nakkusest.  Igal aastal avastatakse Eestis keskmiselt 160 emakakaelavähi esmajuhtu ning sellesse sureb ligikaudu 65 naist.

Kui levinud on HPV?

HPV on üks levinumaid seksuaalsel teel levivaid nakkusi. Näiteks USA-s nakatub enamus seksuaalselt aktiivseid mehi ja naisi oma eluaja jooksul HPV-ga. HPV levimus on suurem nooremate meeste ja naiste seas, peamiselt 20–25-aastaste vanuserühmas. 

Kuidas toimub HPV-ga nakatumine?

Nakkusallikaks on teine HPV-ga nakatunud inimene. Papilloomiviirused levivad ühelt inimeselt teisele naha või limakestade kokkupuutel (nt seksuaalvahekord või intiimne puudutus). Nakatuda võib juba esimese seksuaalvahekorra ajal. Kondoomi kasutamine vähendab nakatumisohtu, kuid ei garanteeri täielikku kaitset.

 

Ligikaudu 80% inimestest nakatub elu jooksul HPV-ga.

Mis toimub organismis pärast HPV-ga nakatumist?

Pärast nakatumist võib viirus elada inimese kehas pikka aega ilma haigustunnusteta. Enamasti suudab immuunsüsteem viiruse mõne kuu või mõne aasta jooksul hävitada. Osadel inimestel aga ei õnnestu viirusest vabaneda ning selle toel võib areneda pahaloomuline kasvaja ehk vähk. Tavapäraselt areneb vähk välja aeglaselt, 15 kuni 20 aasta jooksul.

Kuidas kaitsta ennast HPV eest?

 

  • Vaktsineeri;
  • Hoidu juhuslikest seksuaalvahekordadest;
  • Kasuta kondoomi;
  • Väldi tubakatooteid;
  • Kontrolli regulaarselt oma tervist, sh osale sõeluuringutel.

 

HPV vastane vaktsineerimine aitab ära hoida 90% HPV nakkusest tingitud haigustest.

Kas on võimalik loomulikult vältida HPV-ga nakatumist?

Sugulisel teel levivate HPV tüvedega nakatumisest hoidumisele aitab kaasa kindel seksuaalpartner või kondoomi kasutamine. Parim lahendus on vaktsineerimine enne seksuaalelu alustamist koos korra­pä­ra­selt emakakaelavähi sõeluuringutel käimisega. HPV-vastane vaktsineerimine ei kaitse kõigi HPV tüüpide eest, kuid sõltuvalt vaktsiinist tagab kaitse tüüpide vastu, mis põhjustavad 90% emakakaelavähi juh­tu­dest ja kuni 90% genitaaltüügastest.

Mis vanuses vaktsineeritakse?

Eestis vaktsineeritakse immuniseerimiskava alusel tasuta 12-14-aastaseid lapsi. Täiendavalt võimaldatakse HPV vastast vaktsineerimist ka kõigile 15-18-aastastele, kes varasemalt pole HPV vastu vaktsineeritud.

Vaktsineerimiskuur koosneb 12-18-aastastele ühest vaktsiinidoosist. Vaktsiini manustatakse õlavarre deltalihase piirkonda. 

Laste vaktsineerimine toimub üldjuhul koolis. Koolitervishoiuteenuse osutaja teavitab lapsevanemat lapse vaktsineerimisest ning küsib alaealise lapse vaktsineerimiseks nõusolekut vähemalt üks nädal enne plaanitavat immuniseerimist. Erandjuhul (nt koolis puudub koolitervishoiuteenuse osutaja) võib vaktsineerida HPV vastu sihtrühma kuuluvaid lapsi nende perearst või pereõde.

Kuidas vaktsiin töötab?

HPV vaktsiin Gardasil 9 sisaldab üheksat inimese papilloomiviiruse tüübi puhastatud viiruselaadset valku. Need pole elusad viirused ega suuda tekitada nakkust, ent vaktsiini süstimisel kehasse reageerib organism neile samamoodi kui pärisviirusele. Organism toodab nende osakeste vastu antikehi ning nii luuakse kaitsesüsteem, mis suudab viiruse eemale tõrjuda, kui sellega uuesti kokku puututakse. See aitabki ära hoida HPV ohtlikest tüvedest põhjustatud haiguseid nagu emakakaela-, häbeme-, tupe-, päraku-, peenise- ja suuõõnevähk ning vähieelsed seisundid. Vaktsiin kaitseb ka suguelundite tüügaste eest (teravad kondüloomid). Vaktsiin ei sisalda elusat viirust ega ole seetõttu haigusttekitav ega ohtlik.

Mille vastu vaktsiin kaitseb?

Eestis kasutatav HPV-vastane vaktsiin Gardasil 9 kaitseb üheksa HPV tüve (6, 11, 16, 18, 31, 33, 45, 52, 58)  vastu, mis põhjustavad rohkem kui 90% emakakaelavähi juhtudest ning 90% genitaaltüügastest.

Kas enne vaktsineerimist tuleb käia tervisekontrollis?

Terve inimene ei pea enne HPV-vastast vaktsineerimist käima tervisekontrollis. Tervishoiutöötajaga tasub aga kindlasti nõu pidada juhul, kui lapsel on teadaolev allergia.

 

HPV-vaktsiine pole katsetatud rasedatel, nii et lapseootel naised peaksid kaitsesüstimise edasi lükkama või lõpetama vaktsineerimisskeemi pärast sünnitust.

Kas pärast vaktsineerimist tuleb käia tervisekontrollis?

Pärast HPV-vastast vaktsineerimist ei ole vaja käia selle pärast eraldi tervisekontrollis.

 

Siiski peaksid vaktsineeritud naised käima korrapäraselt emakakaelavähi sõeluuringutel. Seda seepärast, et HPV-vaktsiinid kaitsevad suurema osa, kuid mitte kõigi HPV tüüpide eest, mis võivad tekitada emakakaelavähki. Kui vaktsineerimine on toimunud pärast seksuaalelu alustamist, võib naine juba olla nakatunud ühe või mitme vaktsiinis sisalduva HPV tüübiga ning soovitud kaitset ei pruugi olla tekkinud.

Kellele on HPV vaktsiin vastunäidustatud?

Vaktsiin Gardasil 9 on vastunäidustatud neile, kellel esineb ülitundlikkus vaktsiini toimeainete või abiainete suhtes. Isikud, kellel ilmneb ülitundlikkus pärast esimest vaktsiini annust, ei tohi saada teist kaitsesüsti. Vaktsiini toimeainete ja abiainete loetelu leiab Gardasil 9 ravimi omaduste kokkuvõttest

Kas HPV-vastane vaktsiin on ohutu?

Kõigi HPV-vaktsiinide ohutust ja tõhusust on põhjalikult hinnatud ravimiuuringutega. Tänaseks on maailmas manustatud üle 270 miljoni vaktsiinidoosi ja neid peetakse jätkuvalt ohutuks. Sellele järeldusele jõudis ka Euroopa Ravimiameti korraldatud sõltumatu hindamine.

 

Maailma Terviseorganisatsiooni vaktsiinide ohutuse valdkonna nõuandev komitee (GACVS) analüüsib korrapäraselt teaduslikke tõendeid HPV-vaktsiinide kohta, tuginedes eri maailma paikades tehtud uuringutele. Uuritakse lähemalt kõiki pärast vaktsineerimist tekkinud raskeid tervisehäireid, millel võiks olla seos vaktsiiniga ning komitee analüüsib nende esinemissagedust enne ja pärast vaktsiini kasutuselevõttu. Seni ei ole avastatud tõendeid vaktsiinide kasutamisega kaasnevatest tõsistest ohtudest.

 

Millised võivad olla HPV vaktsiini kõrvaltoimed?

Nii nagu teiste vaktsiinide ja ravimite puhul, on HPV-vaktsiinil sageli kerged kõrvaltoimed. Need on punetus, paistetus või valulikkus käsivarrel, kuhu vaktsiini süstiti. Mõnedel vaktsineeritutel esineb peavalu, väikest palavikku, liigese- või lihasvalu ning mööduvat iiveldust. Need ohutud paiksed reaktsioonid või kõrvaltoimed on organismi loomupärane vastus vaktsiinile ja normaalne osa immuunsuse kujunemisest ning mööduvad enamasti vähem kui päevaga.

 

Oluline on siiski meeles pidada, et kui nähud püsivad kauem kui paar päeva, on häirivad või muutuvad aja jooksul raskemaks, siis tuleb sellest rääkida arstile.

 

Reaktsioon käsivarrel, kuhu vaktsiini süstiti:

  • Valu tunneb umbes kaheksa inimest kümnest.
  • Punetus või paistetus tekib umbes ühel inimesel neljast.
  • Peavalu tekib umbes ühel inimesel kolmest.

Palavik

  • Väike palavik (38 °C) tekib umbes ühel inimesel kümnest.
  • Keskmiselt kõrge palavik (39 °C) tekib umbes ühel inimesel 65st.

Need kerged kõrvaltoimed mööduvad tavaliselt mõne tunni või kuni päevaga.

 

Mõnikord tuleb vaktsineerimisel või mõne muu süsti tegemisel ette minestamist. Seda esineb rohkem olukordades, kus vaktsineeritakse korraga paljusid noori, näiteks kooli arstikabinetis. Sellisel juhul ei ole minestamise põhjuseks mitte vaktsiin ise, vaid pigem pingeseisund ja ärevustunne.

 

Umbes ühel inimesel miljonist, kellele manustatakse ükskõik millist vaktsiini, tekib allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk). Seepärast peaks patsient jääma igaks juhuks pärast vaktsiini manustamist veel 15 minutiks õe või arsti järelevalve alla. Kui tunnete kohe pärast vaktsineerimist peapööritust või teil esineb kuulmis- või nägemishäireid, teavitage sellest tervishoiuteenuse osutajat.

 

Võimalikest kõrvaltoimetest tuleks teavitada ka Ravimiametit.

 

Kahjuks ringlevad sotsiaalmeedias ja teismeliste seas kuuldused HPV-vaktsiini seotusest raskete kõrvaltoimete või krooniliste terviseprobleemidega. Põhjalikud uuringud ja pidev ravimiohutuse järelevalve (rohkem kui 270 miljoni vaktsiinidoosi üle) ei tõenda aga nende paikapidavust.

 

Vaata videot  HPV-vastase vaktsiini kõrvaltoimete seirest.

Kuidas ma võin olla kindel, et mu lapsel ei teki raskeid kõrvaltoimeid?

Nende tekkimine on väga ebatõenäoline. Siiski saab lapsevanem panustada, et vaktsineerimine kulgeks sujuvalt.

  • Kui lapsel on allergia, teavitage sellest enne vaktsineerimist tervishoiuteenuse osutajat. Tervishoiuteenuse osutaja saab siis anda nõu, kas allergia on seotud konkreetse vaktsiiniga.
  • Veenduge, et laps jääb pärast vaktsineerimist veel 15 minutiks igaks juhuks tervishoiutöötajate järelevalve alla.
  • Pärast vaktsineerimist võivad tekkida nii tavapärased kõrvaltoimed (süstekoha punetus või valulikkus) kui ka palavik või valutunne kehas. Kinnitage lapsele, et need kõrvalnähud on tavalised, aga mitte ohtlikud, ning et need mööduvad.
  • Kui esineb ootamatuid nähte, teatage sellest arstile. Sellistesse teadetesse suhtutakse väga tõsiselt ning neid analüüsitakse, et leida võimalik seos vaktsineerimisega.

Kõrvaltoimetest tuleks teatada Ravimiametile.

Millised lisaained on HPV vaktsiinis?

Et vaktsiini toime oleks nii tõhus kui võimalik, sisaldab see ka väikeses koguses adjuvante (ained, mis aitavad tugevdada keha immuunreaktsiooni). Need võivad olla mineraalsoolad, vesi ja ained nagu alumiiniumsulfaat (alumiiniumiühend), millega me puutume pidevalt kokku õhu, toidu ja kosmeetikatoodete, näiteks deodorantide, kaudu. Vaktsiini toimeainete ja abiainete loetelu leiab Gardasil 9 ravimi omaduste kokkuvõttest

 

Vastupidi mitmesugustele kuuldustele, ei sisalda praegu pakutavad vaktsiinid tiomersaali ega teisi elavhõbedaühendeid.

Milline on HPV vaktsiini efektiivsus?

Vaktsiini Gardasil 9 efektiivsus on kõrge. Kliinilises uuringus omandas peale vaktsiinide tegemist 93-100% eelneva nakkuseta tütarlastest  vajalikud antikehad (ehk organism oli HPV tõrjumiseks valmis). Seega võime öelda, et HPV vaktsiini efektiivsus emakakaelavähi vältimisel põhineb HPV-nakatumise vältimisel. HPV vaktsiin Gardasil 9 ennetab pea 100% efektiivsusega HPV tüüpide 16, 18, 31, 33, 45, 52 ja 58 põhjustatud vähkide ning vähieelsete seisundite väljakujunemist.

 

Vaktsineerimise tulemusena on täheldatud HPV-nakkuste ja genitaaltüügaste esinemissageduse kiiret vähenemist (kuni 90%) teismeliste tüdrukute ja noorte naiste seas Austraalias, Belgias, Saksamaal, Rootsis, Ühendkuningriigis, USAs ja Uus-Meremaal. HPV-nakkuse leviku peatamise tulemuseks on emakakaelavähieelsete muutustega naiste arvu kahanemine ning genitaaltüügaste käes kannatavate naiste ja meeste arvu järsk vähenemine. Kui piiratakse HPV edasikandmist, järgneb sellele emakakaelavähi ja muude HPV-ga seotud vähivormide juhtude vähenemine.

 

Vaktsineerimisel saadav kaitse on pikaajaline. Uuringud kaitse kestvuse osas jätkuvad.

 

Vaktsiin ei oma raviefekti. Juhul kui inimene on enne vaktsineerimist juba mõne vaktsiinis sisalduva viiruse tüvega nakatunud, siis selle HPV tüve poolt põhjustatud haiguste suhtes ta kaitset ei saa, küll aga omandatakse kaitse ülejäänud vaktsiinis sisalduvate viiruse tüvede suhtes.

 

HPV-vastane vaktsiin on Eestis kättesaadav alates 2006. aastast.

Kas vaktsiinist on kasu ka neile, kes on juba seksuaalelu alustanud?

See on võimalik, kuid toime tõhusus sõltub eelnevast kokkupuutest viirusega. Vaktsiin annab ennekõike kaitse HPV tüüpide eest, millega vaktsineeritav ei ole veel kokku puutunud. Üldiselt nakatuvad inimesed ühe või mitme HPV tüübiga peagi pärast seksuaalelu alustamist, seega tuleks vaktsineerida enne.

Kas vaktsineerimine on ainus viis emakakaelavähi ennetamiseks?

HPV-vastane vaktsineerimine koos korrapäraselt uuringutel käimisega, sh sõeluuringus osalemisega, on parim viis emakakaelavähi ennetamiseks.

Miks peab poisse vaktsineerima?

Viirus ei ohusta vaid naisi. HPV põhjustab ka meestel vähki, mida on võimalik vaktsineerimisega ennetada. Poiste vaktsineerimisega kaitseme nende enda tervist ja aitame ka vähendada viiruse üldist levikut elanikkonnas.

Erinevalt naistest puudub meeste puhul testimismeetod, mis võimaldaks tuvastada varajases staadiumis HPV viiruse poolt põhjustatud rakumuutusi, mistõttu on poiste vaktsineerimine eriti oluline.

Mind ei ole vaktsineeritud ja mul ei ole emakakaelavähki. Miks ma peaksin laskma oma tütart vaktsineerida?

Emakakaelavähk ei ole pärilik haigus. Suurem osa inimesi nakatub oma elu jooksul ühe või mitme HPV tüübiga ning osadel neist tekib HPV-nakkuse tagajärjel vähk. Vaktsineerimine on tõhusaim viis selle ennetamiseks.

Maailma Terviseorganisatsiooni soovituse järgi peaksid kõik noored laskma end HPV vastu vaktsineerida. Lisaks vaktsineerimisele on oluline, et kõik inimesed käiksid regulaarselt tervisekontrollis, sh sõeluuringutel.

Kas HPV-vaktsiin mõjutab viljakust?

Senistele teadusuuringutele tuginedes võib väita, et HPV-vastane vaktsineerimine ei mõjuta tüdrukute ja naiste võimalusi rasedaks jääda ega avalda mingil viisil mõju järgnevatele rasedustele. Samuti ei mõjuta see poiste ja meeste viljakust.

Kas ma võin jätta oma lapse vaktsineerimata?

Jah, Eestis on vanematel võimalus keelduda HPV-vastasest vaktsineerimisest.

 

Siiski peaksid vanemad mõistma, et kui nad keelduvad lapse vaktsineerimisest, võib see endaga hiljem kaasa tuua mõne HPV-ga seotud haiguse.

Mis saab siis, kui mu laps ei saa vaktsineeritud?

Vaktsineerimata inimestel on suur oht nakatuda HPV-ga ja enda teadmata nakatada teisi, sest viirusel koheselt sümptomeid ei ilmne. HPV nakkus võib omakorda põhjustada mitmesuguseid vähivorme ja genitaaltüükaid.

Vaktsineerimata inimestest nakatub 80% elu jooksul vähemalt ühe HPV tüübiga. Enamik neist nakkustest taandub aja jooksul iseenesest. Juhul, kui nakkus ei kao, võib see põhjustada vähieelseid muutusi, mis võivad aja jooksul areneda emakakaela-, tupe- või häbemevähiks. Meestel võib HPV-nakkus tekitada peenise-, päraku- või kurguvähki. Mõned HPV tüübid põhjustavad genitaaltüükaid nii naistel kui ka meestel.

Seotud uudised