Lõimitud ja mitmekülgne sotsiaaltöö Viljandis
Viljandis tehakse koostööd sotsiaalvaldkonnasiseselt, aga ka haakuvate valdkondade ja mittetulundussektoriga. Täisealiste hoolekandes toetatakse inimeste iseseisvat toimetulekut, lastele ja peredele püütakse pakkuda võimalikult terviklikku tuge.
Livia Kask, sotsiaalameti juhataja
Eliise Tiidussalu, sotsiaalameti laste heaolu teenistuse juht
Karin Kiis, sotsiaalameti täisealiste heaolu teenistuse juht
Kati Kotsar, sotsiaalameti eestkoste teenistuse juht
Viljandi linnas oli 01.01.2021 seisuga kokku 16 899 elaniku. Neist alaealisi 3515, tööealisi 9348 ja üle 65 aastaseid üle 4063.
Viljandis osutavad kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenuseid linnavalitsuse sotsiaalamet ning linna hallatavad asutused Viljandi päevakeskus ja Viljandi hoolekandekeskus.
- Sotsiaalameti kaudu on korraldatud isikliku abistaja, võlanõustamise, tugiisiku- ja eluasemeteenus.
- Viljandi päevakeskus osutab laste ja täiskasvanute turvakodu, koduhooldus-, sotsiaaltranspordi- ning varjupaigateenust.
- Viljandi hoolekandekeskus osutab üldhooldusteenust, kuid seda ostetakse vajaduse korral ka teistelt teenuseosutajatelt Eestis.
Kohaliku omavalitsuse korraldatavaid sotsiaalteenuseid osutab Viljandimaal ka SA Perekodu, mille on asutanud Viljandimaa omavalitsuste liit. Perekodus osutatakse asendushooldus- ja lapsehoiuteenust ning selle kaudu on korraldatud ka Viljandi linna lastele tugiisikuteenus. Perekodu on ühtlasi Jaagu lasteaia-põhikooli pidaja, kus õpivad kogu maakonna erivajadustega lapsed.
Viljandis tegutseb ka mitu eraettevõtjat, kes osutavad nii sotsiaal- kui ka erihoolekandeteenuseid. Seega võib öelda, et Viljandi linnas on sotsiaalteenuste kättesaadavus päris hea.
„Inimkesksus ja eri valdkondade teenuste lõimimine sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ühitamisel eeldab mõttemaailma muutust ja tegusid ka riigi tasandil.”
Linnavalitsuse sotsiaalameti töös on kolm suurt valdkonda: täisealiste ja laste hoolekanne ning piiratud teovõimega isikute eestkoste. Igas valdkonnas on oma väljakutsed, millega sotsiaaltöötajal tuleb rinda pista. Kõigi valdkondade ühine nimetaja on inimkesksus ja lõimitud teenused. Näeme iga päev, et pelgalt ühe valdkonna piires lõimitud teenuste osutamisest sageli siiski ei piisa. Inimene on tervik koos hariduslike, sotsiaalsete ja tervisevajadustega.
Aidata on parem ja ühiskondlikus mõttes tõhusam, kui eri valdkondade spetsialistid otsivad lahendusi koos inimese endaga. Inimkesksus ning eri valdkondade teenuste lõimimine sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ühitamisel eeldab mõttemaailma muutust, aga ka vastavaid otsuseid riigi tasandil.
Täisealiste iseseisva toimetuleku toetamine
Täisealiste hoolekandes on peaeesmärk suurendada ja toetada võimalikult iseseisvat toimetulekut. Viljandis tehakse koostööd sotsiaalvaldkonnasiseselt, aga ka sotsiaalvaldkonnaga haakuvate valdkondade ja mittetulundussektoriga.
Sõltuvusprobleemidega inimeste, abi vajavate laste ja perede vaimse tervise küsimustes teeme koostööd sihtasutusega Viljandi Haigla. Perearstid on olnud kaasatud krooniliste haigustega eakatele sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreeritud osutamise projektis PAIK[1], mille elluviimist juhtis Viljandi Haigla, samuti Viljandi linna ja valla eestvedamisel elluviidavas inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordineerimismudeli projektis.
Osaleme ka MARACi[2] projektis, kus eri asutuste spetsialistid töötavad üheskoos selle nimel, et tuvastada suure riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid, kindlustada nende kaitse, vähendada lähisuhtevägivalda ja selle raskeid tagajärgi. Koostöös juristide, prokuröride, politsei, ohvriabitöötaja, terapeudi, psühhiaatriakliiniku esindaja ja sotsiaaltöötajaga leitakse tõhusam ning laiapõhjalisem abi ja tugi, kui inimese elus on lähisuhtevägivalla risk.
Sel suvel korraldasime töötukassaga sõltuvusprobleemidega inimestele tööharjutuse ja alustasime kohalike omavalitsuste koostöömudeli katseprojekti, et aidata pikaajalistel töötutel taas tööturule siseneda.
Inimeste abistamisel on kindlasti oluline roll vabatahtlikel ja mittetulundusühingutel. Viljandis on palju eakate ja puuetega inimestega tegelevaid mittetulundusühinguid, kes annavad oma osa Viljandi linna elanike heaolusse. Linn toetab mittetulundusühinguid tegevus- ja projektitoetuste kaudu ligi 70 000 euroga aastas.
Täisealiste abistamise ja eestkoste korraldamise väljakutsed
Üks keerukamaid ülesandeid on abistada inimest, kes seaduse silmis on teovõimeline, aga keeldub abist. Abivajadust võib näha nii sotsiaaltöötaja kui ka avalikkus, aga kui inimene ise oma abivajadust ei tunnista, jäävad sotsiaaltöötaja käed lühikeseks. Ainus võimalus on motiveerida inimest abi vastu võtma. Ühiskonna silmis on tegemist nähtamatu tööga, mistõttu kritiseeritakse sageli sotsiaaltöötajat, et ta ei ole teinud piisavalt. Ütlejad ei mõista sageli, kui palju kõik sotsiaaltöötajad kulutavad oma tööajast abi vajavate inimeste motiveerimiseks, kes ise ei soovi abi vastu võtta.
„Eestkoste vajajate arv suureneb pidevalt.”
Kritiseerijad ei mõista sageli, et ka eestkoste ei ole imeravim või võluvits, mis psüühilise erivajadusega inimese ja tema elu korda seab. Kuigi inimesele on määratud eestkoste, tuleb arvestada, et eestkostetaval on õigus olla eripärane, väljendada oma tahet ning teatud ulatuses oma elu ise korraldada.
Märkimist väärib, et eestkoste vajajate arv suureneb pidevalt. Viljandi linna ja eraisikute eestkostel on juba umbes 160 inimest. Sageli ei soovi eraisikud lähedase eestkostjaks hakata, kuid linn sellest keelduda ei saa. Seetõttu oleme olnud sunnitud juurde palkama tööjõudu, et eestkoste korraldusega toime tulla. Eestkostja ülesannete täitmiseks on vaja spetsialiste, kellel on nii sotsiaalvaldkonna kui ka juriidilised teadmised. Ka närvikava peab olema tugev, sest valdavalt psüühikahäiretega inimestega suhtlemine on nende haiguse tõttu keeruline. Eestkostetavate elu korraldamine eeldab koostööd nii valdkonnasiseselt kui ka valdkondade vahel.
Laste heaolu tagamine Viljandi linnas
Töös laste ja peredega on esmatähtis terviklikult toetada lapse ja pere toimetulekut. Laste ja perede abistamisel ei saa üle ega ümber nii valdkonnasisesest kui ka valdkondade koostööst ning lõimitud teenustest.
„Viljandis nimetati 2020. aastal lastekaitsetöötajad ümber laste heaolu spetsialistideks.”
Teeme koostööd haridusasutuste töötajate ja tugispetsialistidega, Rajaleidja keskuse ning SA Viljandi Haigla lastepsühhiaatriaosakonna spetsialistidega, perearstide, haridusasutuste, ohvriabi, politsei ja noortekeskuse töötajatega. Laste ja perede abistamiseks võimaldab linn toetusi ja teenuseid. Spetsialistid kasutavad võimalust saada lisatuge sotsiaalkindlustusameti teenustest.
Koostöös sihtasutusega Lapse Heaolu Arengukeskus sündis lastele ja peredele teenuseid osutav Viljandi Perepesa. Mitut perekonda toetab sotsiaalameti alluvuses töötav laste ja perede tugiisik, vanemaid nõustavad, toetavad ja motiveerivad laste heaolu spetsialistid. Viljandis nimetati 2020. aastal lastekaitsetöötajad ümber laste heaolu spetsialistideks. Lastele osutab teenuseid ka SA Perekodu, kus ühes asutuses osutatakse lõimituna sotsiaal- ja haridusvaldkonna teenuseid.
Teenuseid justkui on, aga siiski tundub, et need ei ole alati tõhusad. Kurb on tunnistada, et vahel tekib spetsialistidel lootusetus, sest kõik abivõimalused justkui on ära proovitud, ent muutusi paremuse suunas pole näha.
Uutmoodi käsituse vajadus
Viljandi laste heaolu spetsialistide hinnangul on märgatavalt suurenenud nende laste ja noorte hulk, kes vajavad toetust just hingehaavade parandamiseks. Vaja on uusi või alternatiivseid lähenemisi laste ja perede abistamiseks. Üksnes psühholoogilisest nõustamisest enam ei piisa. Nii sotsiaal- kui ka haridusvaldkond vaevleb vaimsete probleemidega sügavuti tegelevate spetsialistide puuduses. Tuleb leida eri valdkondade spetsialistide toimivama koostöö võimalus, et peret tõhusamalt abistada. Lapsega vahetult kokku puutuvatel spetsialistidel on vaja uutmoodi teadmisi, et noort mõista ja tema hingevalu leevendada.
„Nii sotsiaal- kui ka haridusvaldkond vaevleb vaimsete probleemidega sügavuti tegelevate spetsialistide puuduses.”
Noorte maailmapilti kujundavad ka täiskasvanud tema ümber, kelle teod ja eeskuju räägivad valjemini igasugustest sõnadest. Elurõõmsad, tasakaalus ning ennast teostavad täiskasvanud on parim „projekt”, mida laste ja noorte jaoks ette võtta saame. Just lastega vahetult ja iga päev kokku puutuvate täiskasvanute võimuses on lapse ja pere jaoks rohkem ära teha kui lastekaitsetöötajal, kes praegu veel toimetab lastest ning noortest kaugemal.
Lapsele tuleb maast madalast õpetada sotsiaalseid oskusi ja emotsionaalset enesejuhtimist, et tema hing oleks tulevikus tervem ja iga noor ei vajaks peale perearsti isiklikku psühholoogi või psühhiaatrit. Lapsevanematele on vaja õpetada vanemlikke oskusi, et nad mõistaks lapse hingeprobleeme paremini ja oskaks nendega toime tulla.
„Elurõõmsad, tasakaalus ning ennast teostavad täiskasvanud on parim „projekt”, mida laste ja noorte jaoks ette võtta saame.”
Erilise vaatluse alla tuleb võtta nende laste vaimne tervis, kes on paigutatud asendushooldusteenusele. Pelgalt toidust, peavarjust ja hoolivast kasvatajast ei piisa, et sirguda hingeliselt terveks ühiskonnaliikmeks.
Tähtis on meeles pidada, et ükski psühholoog või terapeut ei suuda korvata hingelise läheduse puudujääki, kui inimesed lapse ümber muutustega kaasa ei tule. Pingutama peavad kõik täiskasvanud lapse ümber, et keskkond soosiks lapse hinge tervenemist.
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 4/2021
[1] PAIKkondlik tervisetoetuse teenus järjepideva ravi ning parima sotsiaalse toetuse tagamiseks Viljandi maakonnas. PAIK projekti lõppedes on SA Viljandi Haigla jätkanud patsientidele PAIK teenuse osutamist. Loe 3/2020 numbris ilmunud artiklit Pilootprojekt PAIK – koostöö patsiendi heaks
[2] Loe MARACist lähemalt 3/2020 numbris ilmunud artiklist Elude päästmine võrgustikutöös MARACi abil