Kinnise lasteasutuse teenusele suunatud noorte toetamine mitteformaalse õppega

---

KOKKUVÕTE
Kinnise lasteasutuse teenusele suunatud noort, kellel on kõrge riskikäitumise oht, nähakse ühiskonnas sageli pigem probleemide tekitajana. Noorte positiivse arengu teooriate kohaselt aga on probleemide lahendamise parim viis noorte tugevatele külgedele tugineda.
Noorte oskuste arendamisel saab tuge pakkuda noorsootöö mitteformaalse õppena, mis võimaldab noortele läheneda, käsitleda noorust laiemalt ja näha igas noores võimalusi. Noori saab paremini toetada, tugevdades valdkondade koostööd, otsides sünergiat, täiendades vastastikku meetmeid ja suurendades noorte kaasamist.
Arendusuuringu[1] keskmes oli noorte toetamine, toetudes nende tugevatele külgedele. Empiiriliste andmete kogumiseks kasutati dokumendianalüüsi, teiseseid andmeid, poolstruktureeritud intervjuusid ühe kinnise lasteasutuse teenust (KLAT) osutava asutuse töötajatega ning ajurünnakut.
Tulemustest selgus, et teenusele sattuvatel noortel, kes on käitunud ennast kahjustavalt või olnud teiste vastu vägivaldsed, on sageli puudunud pere toetus, asjakohaste vanemlike oskustega vanemad, turvaline ja toetav kasvukeskkond ning enese muutmise võimalus. Samal ajal on nii noortel kui ka KLATi meeskonnal eeldused selleks, et noori saaks toetada mitteformaalõppe kaudu, tuginedes nende tugevatele külgedele.

MÄRKSÕNAD
Kinnise lasteasutuse teenus, noorte positiivne areng, noor, noorsootöö

---

Teenuse korraldus

Kinnise lasteasutuse teenus loodi 2018. aastal (SHS § 130 lg 1–5). Ühtlasi tunnistati kehtetuks alaealise mõjutusvahendite seadus ja kaotati senini tegutsenud alaealiste komisjonid.

Sotsiaalhoolekandeseaduse alusel saab lapse suunata teenusele, kui tema käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Sel juhul taotleb teenusele suunamist kohalik omavalitsus. Karistusseadustiku § 87 alusel saab teenusele suunata 14–18-aastase alaealise, kes on toime pannud kuriteo või väärteo; taotleja on sellisel juhul politsei- ja piirivalveamet, prokuratuur või kriminaalhooldaja. Kriminaalmenetluse seadustiku § 131 lg 3² alusel on võimalik vahistamine asendada alaealise KLATi suunamisega, taotleja on prokuratuur. Teenuse eesmärk on pakkuda suure abivajaduse ja riskikäitumisega lastele turvalist, stabiilset ning arendavat keskkonda, mis vähendab riskikäitumist ja suurendab prosotsiaalset käitumist ning parandab lapse toimetulekuvõimet (Gornischeff ja Linnas 2020).

Aastal 2020 oli sotsiaalkindlustusameti (2021) andmetel KLATis 108 noort ning teenusele suunatud noorte arv suureneb. Praegu osutavad kinnise lasteasutuse teenust Maarjamaa hariduskolleegium (Emajõe keskus Kaagveres, Valgejõe keskus Tapal), Tallinna laste turvakeskus, Rakvere Lille kodu ja Hiiumaa sotsiaalkeskuse Noortekodu.

Sotsiaalkindlustusameti veebilehel kirjeldatakse teenust järgmiselt: „Kinnises lasteasutuses tagatakse lapsele ja noorele struktureeritud keskkond /…/ reguleeritakse une- ja ärkveloleku režiimi, samuti rühmas ja omaette õppimise või töötegemise ning ekraani kasutamise aega. Pakutakse individuaal- ja rühmategevust, füüsilist aktiivsust, toitumist, vaba aja tegevust jm ning toetatakse traumadest taastumist. Noore ümber töötab tema arengut toetav spetsialistidest koosnevad tiim. Rühma kasvatusala töötajad tagavad noorele ööpäevaringselt turvalisuse ja arendava tegevuse. Laste ja perede toetamiseks kaasatakse lisaks kasvatuspersonalile ka tugispetsialiste (terapeudid, psühholoogid, sotsiaalpedagoogid jt). Samuti pakutakse noorele hariduslikku tuge.” (Sotsiaalkindlustusamet 2021 b)

Noorsootöö kui mitteformaalne õpe

Noorsootöö seaduse (2010) kohaselt on noor 7–26-aastane isik. Noorte elu eri tahke reguleeritakse Eestis väga paljude seadustega. Noorsootöö seadus annab noorele võimaluse tegevuses osaleda vaba tahte alusel. Noorsootöö seaduse § 4 alusel on noorsootöö sisu „tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda” (Noorsootöö seadus 2010).

Noorsootöö väärtus lähedaste väljakujunenud valdkondade, nagu haridus ja sotsiaaltöö, kõrval võib olla Walkeri jt (2016) sõnul avalikkusele ebaselge, kuid tegelikult võimaldab see läheneda noortele ja käsitleda noorust harjumuspäraselt laiemalt, muu hulgas noore positiivse arengu seisukohalt ehk nähes noore võimekust (Tyyskä ja Holm 2017). Eestis on noorsootöö selgelt kirjeldatud lõimitud noortepoliitika osana, mis tähendab, et tööd noortega tehakse ka teistes valdkondades (Griffith 2019). Taru (2019) soovitab teha ja tugevdada valdkondade koostööd, otsides sünergiat, täiendada vastastikku meetmeid ja suurendada noorte kaasamist.

Noorsootöö sisuline tegevus Eestis toimub ENTK (2021) andmetel mitmel viisil ja kohtades, nt huvihariduses ja huvitegevuses, noortekeskustes, laagrites ning malevates, noorte jaoks mõeldud osalusvõimaluste ja ürituste kaudu (sh noortevolikogu) ehk need on just noorte jaoks loodud võimalused, kus kasutatakse mitteformaalse õppe meetodeid. Noorsootöö on mõttekas, kui noored hakkavad ise oma probleemidega toime tulema, saavad motivatsiooni õppimiseks või töötamiseks, sõprade leidmiseks, sotsiaalsete oskuste õppimiseks või muude oluliste muutuste kogemiseks (Siurala 2013).

Noorte positiivse arengu teooriad

Erinevad käsitlused noorte ja nooruse kohta on olnud seotud riigi ajaloo, kultuuri ja väärtustega ning praegugi on need olemas. Positiivse arengu teooriates (nt Eriksoni arenguteooria) nähakse noorust kui aega, mis valmistab inimest ette täiskasvanuks saamiseks. (Tyyskä ja Holm 2017).

Probleemide lahendamise parimaks viisiks peetakse tuginemist noorte tugevatele külgedele (Jackson 2014). Hlagala ja Delporti (2012) arvates on selline käsitlus asjakohane, sest võtab arvesse probleemkäitumise algpõhjuseid ja rõhutab noorte jaoks positiivseid tulemusi. Noorte positiivse arengu teooriate põhjal on tehtud mitu katset sõnastada noorte toetamise põhimõtteid (Benson ja Pittman 2001; Benson jt 2007; Catalano jt 1999; NRCIM 2002). Eri autorite uuringute põhjal toovad Benson jt (2007, 896) välja kuus olulisemat põhimõtet, mille järgimine toetab noorte positiivset arengut.

1. Igal noorel on sünnipärane võime positiivseks kasvuks ja arenguks.
2. Positiivne arengutrajektoor on võimalik siis, kui noor on kaasatud suhetesse, konteksti ja keskkonda, mis tema arengut soodustavad.
3. Positiivse arengu edendamine on veelgi tõenäolisem, kui noor osaleb mitmes rikastavas suhtes, kontekstis ja keskkonnas.
4. Iga noor saab kasu toetavatest suhetest, kontekstidest ja keskkondadest. Toetus, võimustamine ja kaasamine on oluline arenguvara kõigi noorte jaoks, hõlmates kõiki rasse, rahvuseid, sugu ja erineva sissetulekuga peresid. Siiski võib arenguvara edendamise strateegia ja taktika erineda olenevalt kohalikest oludest.
5. Kogukond on noorte positiivse arengu elluviimiseks otsustav „kohaletoimetamise süsteem”.
6. Noored ise on oma arengu peamised mõjutajad ja selle märkimisväärne (ning alakasutatud) võimalus. Ka noored ise saavad luua suhteid, kontekste, keskkondi ja kogukondi, mis võimaldavad positiivset arengut.

Noorte positiivse arengu toetamise eesmärk on Bensoni jt (2007) sõnul edendada üht või mitut arenguaspekti: sidusus, vastupidavus, sotsiaalne-, emotsionaalne-, moraalne-, kognitiivne- ja käitumiskompetentsus, enesekindlus, spirituaalsus, eneseefektiivsus, positiivne identiteet, usk tulevikku, tunnustus positiivse käitumise korral, prosotsiaalse kaasamise võimalused ning prosotsiaalsed normid.

Uuringu eesmärk ja metoodika

Kinnise lasteasutuse teenusel on ajaline piirang: üldjuhul kuni üks aasta. Selle aja jooksul tuleb võimalikult tõhusalt valmistada noort ette tavaühiskonda naasmiseks ja iseseisvaks eluks. Oluline on otsida uusi lahendusi ja käsitlusi eri valdkondadest, millest üks on noorsootöö oma rikkalike meetodite ja positiivse suhtumisega noortesse. Teenusele suunatud noortele noorsootöö võimaluste pakkumist ajendas uurima ka tõsiasi, et ühiskonnas nähakse nendes noortes pigem probleemi, mitte võimalust.

Uurimuse eesmärk oli välja selgitada, kuidas toetada kinnise lasteasutuse teenusel noori mitteformaalse õppe kaudu, kasutades ära ka asutuse meeskonna tugevaid külgi, piirkonna võimalusi, iga noore isikut, andeid ja tugevaid külgi ning tagada kvaliteetne mitmekülgne tegevus. Uurida sooviti,

• kuidas tajuvad ja kirjeldavad teenust osutava asutuse meeskonnaliikmed noori, millised on noorte peamised teenusele jõudmise põhjused, probleemid ning isiklikud võimalused;
• millised on teenust osutava asutuse meeskonnaliikmete/kasvatajate arvates nende enda isiklikud võimalused ja teadlikkus, hoiakud ning mitteformaalse õppe võimaluste eelnev kogemus teenusel viibivate noorte toetamisel;
• millised võiksid olla sammud, et toetada teenusel kinnises lasteasutuses viibivaid noori mitteformaalse õppe kaudu, arvestades noorte isiklikke võimalusi ja toetudes meeskonnaliikmete tugevatele külgedele.

Eesmärgi saavutamiseks korraldati arendusuuring, kasutades teemakohaseid ja teenuse kasutaja eripära arvestavaid meetodeid andmete kogumiseks (dokumendianalüüs, intervjuud, ajurünnak, infopäring) ning analüüsimiseks (info süntees, temaatiline analüüs).

Teenust osutava asutuse meeskond vastutab teenusel olevate noorte eest ja peab teadma, kelle heaks ning milliste meetoditega töötatakse. Seetõttu intervjueeriti ühe KLATi osutava asutuse kaheksat kasvatajat, kes iga päev tegelevad teenusel olevate noortega. Vastajate seas oli eri vanuses ja erineva erialataustaga mehi ning naisi. Ajurünnakust võtsid osa samad inimesed koos asutuse juhtkonnaga, et välja selgitada mitteformaalse õppe võimalused nii asutuses kui ka sellest väljaspool. Infopäringule vastas sotsiaalkindlustusameti KLATi juht.

Teenuse klientide ehk noorte tugevate külgede, annete ja hobide väljaselgitamiseks küsiti meeskonnaliikmete hinnangut, et hiljem ajurünnaku käigus leida igale noorele sobiv mitteformaalne tegevus. Tugevuste väljaselgitamiseks peeti sobivaks kasutada ka karjääriõpetusest tuttavat multiintelligentsuse testi (Gardner 1983), mille abil noor saab ise hinnata oma tugevaid külgi.

Uurimistulemused

Teenusele jõudmise põhjused

Riigikohtu analüüsi andmete alusel (Riigikohus 2020) ja teenusejuhi hinnangu kohaselt (selle uuringu infopäringu vastus) on noorte peamised kinnise lasteasutuse teenusele jõudmise põhjused enesevigastamine, sh lõikumised; sõltuvusainete tarvitamine; koolikohustuse mittetäitmine; teiste vastu suunatud vägivaldne käitumine; puudulik pere toetus, sh puudulikud vanemlikud oskused; puudulik turvaline ja toetav kasvukeskkond.

Noorte probleemid on komplekssed ja sügavad ning võivad olla tekkinud pika aja jooksul. Nende põhjuste taga tuleb näha varasema keskkonna ja pärilikkuse mõju. Kolmandik teenusele suunatud noortest on asendushooldusel, sest neil puudus vajalik pere tugi (Riigikohus 2020). Teenusele jõudnud noorte abivajaduse on põhjustanud tähelepanu ja armastuse puudumine, minimaalne hooldus; neil on rahuldamata vajadus turvalisuse ja järjepidevuse järele (Justiitsministeerium 2014).

„Noorte probleemid on komplekssed ja sügavad ning võivad olla tekkinud pika aja jooksul.”

Eespool nimetatud asjaoludele tuginedes tuleb esile tuua pere ja kasvukeskkonna oluline mõju noore heaolule ning positiivsele arengule. Sotsiaalkindlustusameti KLATi juht Enelis Linnas tõi oma vaatenurgast noore teenusele jõudmise põhjustest rääkides välja ka ametiasutuste ala- või ülereageerimise, tihti noortele pandud liiga suure vastutuse ning selle, et nad on kogenud spetsialistide tugevat negatiivset hoiakut enda vastu.

Noore isiklik võimekus

Gardneri (1983) multiintelligentsuse teooria järgi jaotuvad inimeste anded kaheksaks intelligentsustüübiks, mis koonduvad kolme kategooriasse: 1) isikuga (inter-, intrapersonaalne), 2) keelega (lingvistiline), muusikalisusega (muusikalis-rütmiline) ning 3) objektiga (kehalis-kinesteetiline, loogilis-matemaatiline, ruumiline, naturalistlik ehk looduslik-loomulik) seotud intelligentsus.

KLATi meeskonna spetsialistid, kes intervjuudes osalesid, tõid välja teenust saavate noorte tugevate külgedena, et neil on kindlasti rohkem kui üks anne ja oluline on aidata noorel erineva tegevuse kaudu oma andeid leida ning arendada. Isikuga seotud intelligentsustüübi juures toodi välja, et teenusel on noori, kellel on huvi kokanduse vastu, soov teistega, sh täiskasvanutega koos tegutseda, aga ka neid, kellel on hea suhtlemisoskus, esinemisjulgus või organiseerimisvõime, oskus kuulata ja huumorimeel. Keele ja muusikalis-rütmilise intelligentsuse juures toodi välja sellised anded nagu musikaalsus (mängib pilli, huvitub muusikast), laulmis- ja kirjutamisoskus. Viimase intelligentsustüübi ehk objektiga seotud annetena toodi välja tantsimine, sportlikkus, looduses viibimise soov, kunstianne (ehk hea joonistaja), peenmotoorne (keraamika jm) ning füüsiline osavus. Samasuguseid tulemusi andsid ka noortega tehtud testid, kus nad said oma võimeid ja andmeid ise hinnata.

Oluline on siinkohal korrapärane harjutamine, et annet arendada ja jõuda ka eduelamuseni.

Meeskonnaliikmete tugevad küljed ja hoiakud

Väga olulised on inimesed, kes on teenusel oleva noore ümber, ja see, milline on nende isiklik võimekus, sh hobid ning huvialad. Noortega tegelevad spetsialistid peavad nendega looma positiivse suhte kohe, kui noor jõuab teenusele. See suhe peab kestma, kuni noor väljub teenuselt. Meeskonnalt oodatakse tingimuste loomist või ümberkorraldusi, mis võimaldaks noorel areneda ja oma käitumist muuta.

Uurimistulemuste põhjal on meeskonna suurim eelis heterogeensus: eri vanuses nii mees- kui ka naissoost kasvatajad, väga erinevad ja mitmekülgsed töökogemused ning huvialad. Vajalikud on sellised isikuomadused nagu empaatilisus ja abivalmidus. Tööle kandideerimise peamiseks põhjuseks nimetati soovi ja tahet töötada noortega ning eelnevat pikaajalist töökogemust sarnastes asutustes.

„Noortega tegelevad spetsialistid peavad nendega looma positiivse suhte kohe, kui noor jõuab teenusele.”

Meeskonnaliikmed teadsid, et nad on noortele isiklikuks eeskujuks, annavad edasi olulisi väärtushinnanguid, võtavad noorte eest hoolitsemisel vastutuse, toetavad neid ja aitavad neil luua igapäevase rutiini. Viimase all mõistetakse koolikohustuse täitmist, toetust raskuste korral ning igapäevase eluga hakkamasaamisel, lootuse andmist. Suurem osa vastanutest ei osanud nimetada täpselt seadusi, aga olid kursis peamiste inimõigustega, mis on ka laste ja noorte õigused, ning teadsid, et nad kõik vastutavad noorte eest.

Meeskonnaliikmed, veetes noorega koos palju aega, näevad noort mitmesuguses tegevuses ning otsivad võimalusi uusi asju ja tegevust proovida, näevad noores leiduvaid andeid ja võimeid. Kasvataja ülesanne on peale rutiini luua ka päevakavas vaimse ning füüsilise pingutuse hea tasakaal, kasutades selleks nii majasiseseid kui ka -väliseid võimalusi. Kasvataja saab isiklike oskuste, huvide, hobide kaudu pakkuda noortele erinevaid vaba aja tegevusi. Osa meeskonnaliikmeid olid mitteformaalsest õppest varem midagi kuulnud, kuid vaid mõnel oli isiklik kogemus (nt näiteringi juhendamine).

Mitteformaalse õppe kasutuselevõtu sammud

Uurimistöö tulemuste põhjal võib esile tuua järgmised sammud, kuidas toetada asutuses kinnise lasteasutuse teenusel viibivaid noori mitteformaalse õppe kaudu.

• Välja selgitada tööle võetavate meeskonnaliikmete tugevad küljed (hariduskäik, eelnev elu- ja töökogemus, hobid ja huvialad jms).
• Tutvuda teenusele jõudnud noore kohta KOVi koostatud lapse abivajaduse hindamise dokumendi, juhtumiplaani ja spetsialistide soovitustega.
• Noore teenusel viibimise ajal esimese kahe kuu jooksul peaks meeskond tutvuma noore annete ja hobidega ning välja selgitama tema tugevad küljed.
• Noortel tuleks lasta hinnata oma tugevaid külgi Gardneri (1983) multiintelligentsuse testi või muu sobiva hindamisvahendi abil.
• Võrrelda meeskonna hinnanguid ja noore enda tulemusi ning selle alusel valida mitteformaalse õppe tegevused, arvestades nii kohalikke piirkondlikke ehk majaväliseid võimalusi kui ka meeskonnaliikmete isiklikke ehk majasiseseid võimalusi.
• Tutvustada analüüsi tulemusi ja välja pakutud tegevust noorele, kaasata noor tema tugevaid külgi toetavate tegevuste valimisse, mis saavad osaks tema tegevuskavast.

Planeerides noore personaalse tegevuskava tegevusi, mis on seotud meeskonnaliikmete ehk majasiseste võimalustega, tuleb arvestada nende töögraafikutega. Tegevus, mis toimub väljaspool asutust ja on seotud lisavõimalustega, tuleks kooskõlastada asutuse juhtkonnaga ning planeerida vastavalt võimalustele (1–3 korda nädalas) kindla korra järgi: kindel nädalapäev ja kellaaeg ning koht, kus noor hobidega tegelemas hakkab käima.

„Noore tegevust peab järjepidevalt toetama, tagades rutiini ja regulaarse osalemise.”

Noorel on tavaliselt veel koolikohustus ja tugiteenused, seega tuleb võimaluse korral planeerida tegevus terve nädala peale, sh nädalavahetusele. Mõni tegevus on soovitatav planeerida 1–2 korraks kuus (nt väljasõidud). Noore tegevust peab järjepidevalt toetama, tagades rutiini ja regulaarse osalemise. Tegevuskava võiks teha maksimaalselt kuni kolmeks kuuks, pärast seda tuleb tulemusi analüüsida ja kava vajaduse korral muuta või täiendada.

Järeldused

Arvestades põhjusi, miks noored teenusele satuvad, saab järeldada, et noori ei ole enne teenusele suunamist oma arengukeskkonnas piisavalt toetatud, võimustatud ega kaasatud. Vajalikud oskused ja hoiakud on jäänud arendamata ja toetamata. Nende oskuste arendamiseks saab tuge pakkuda noorsootöö mitteformaalse õppe kaudu.

Noorte positiivse arengu teooriad toetavad noore inimese võimete rakendamist. Teooriatele toetudes saab järeldada, et igal noorel on tugevad küljed ja võimed, mille kaudu saab teda toetada ning vajaduse korral ka probleeme lahendada.

Uurimistulemused kinnitavad, et teenusele suunatud noortel on andeid, mida saab nende positiivse arengu toetamisel kasutada. Mõni noor on väga musikaalne või kunstiliselt andekas, sportlik või loodushuviline, teine hea suhtleja ja esineja ning saavutab inimestega kergesti kontakti. Seega on palju mitmekülgseid võimalusi, millele noore positiivne areng rajada.

Noorte arengu kujunemisel on väga tähtsad inimesed, kes on iga päev tema ümber. Kinnise lasteasutuse teenust osutava asutuse meeskond on oluline võimaluste allikas, mis aitab pakkuda noortele erinevat tegevust ja õpikogemusi. Just nemad kujundavad positiivse arengu tagava keskkonna. Noore toetamisel on väga tähtsad meeskonnaliikmete ja noorte suhted.

Võimalused noorte toetamiseks mitteformaalõppe kaudu on asutuses olemas, kuid neid on vaja süsteemselt rakenda. Süsteemsema käsituse väljaarendamiseks tehti uurimistöös kindlaks, mida on vaja KLATi osutavas asutuses teha, et tagada noortele mitmekülgne kvaliteetne tegevus, kasutades ära asutuse meeskonna tugevaid külgi, piirkonna võimalusi ja lähtudes noorest kui isiksusest, tema annetest ning tugevatest külgedest. Uurimistöö tulemusena antud soovitusi saab kinnise lasteasutuse teenuse arendamisel kujundada noore teekonnaks, kuidas teda alates asutusse teenusele jõudmisest toetatakse teenusel olemise ajal, arvestades tema võimekust, tugevaid külgi ning andeid.

Tähtis on kindlustada jätkutugi pärast teenuselt lahkumist, et noored jätkaksid tegevust, mis nende arengut soodustab.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 4/2021