Eesnäärmevähi varane avastamine PSA sisalduse määramisega veres

Mis on eesnääre?

Eesnääre ehk prostata (joonisel oranž osa) on kastanimunasuurune ja paikneb otse põie all. Eesnääret läbivad põiest väljuv kusiti ja munanditest alguse saavad seemnejuhad. Eesnäärme mõlemas otsas paiknevad sulgurlihased, mis hoiavad kuse põies ja reguleerivad kusemise ja seemnepurske protsessi. Eesnääre osaleb ka seemnevedeliku tootmises.

Mis on eesnäärmevähk?

Eesnäärmevähk on kogu maailmas sageduselt teine meestel esinev vähivorm, millesse haigestuvad enamasti vanemad mehed – enam kui pool juhtudest diagnoositakse üle 70 aasta vanustel meestel.

Eesnäärmevähk tekib eesnäärme rakkudes ja sel on eri vorme. Enamus kasvavad aeglaselt, ei tekita mehe eluajal kaebuseid ega põhjusta surma. Mõned on aga kiirema kasvuga ja agressiivsed ning võivad lõppeda surmaga.

Mis suurendab eesnäärmevähki haigestumise riski?

Eesnäärmevähi tekkimise tõenäosus suureneb vanusega. Kvaliteetsete teadusuuringute põhjal võib arvata, et risk suureneb alates 55. eluaastast. Lisaks esineb seda sagedamini nendel meestel, kelle esimese astme sugulasel (st isal, vennal või pojal) on diagnoositud eesnäärmevähk. Riski suurendab ka see, kui esimese astme sugulasel (st emal, õel või tütrel) on diagnoositud rinnavähk. Suurem risk on ka Aafrika päritolu meestel.

Eesnäärmevähi varane avastamine

 
Algstaadiumis kulgeb eesnäärmevähk sageli ilma kaebuste või sümptomiteta. Vähi arenedes tekkivad sümptomid, näiteks sagenenud või raskendatud urineerimine või raskused uriini kinnihoidmisel, on sageli põhjustatud kasvaja survest kusitile. Vähi varase avastamise puhul on oluline, et saadav kasu ületaks võimaliku kahju.

Eesnäärmespetsiifiline antigeen (ingl prostate-specific antigen, PSA) on valk, mida toodavad eesnäärme normaalsed ja vähirakud ning selle sisaldust on võimalik määrata vereanalüüsiga. PSA- analüüsi kasutatakse erinevate eesnäärme haiguste diagnostikas ja tavaliselt on see esimene uuring eesnäärmevähi välistamiseks.

Eesnäärmevähi sõeluuringu kohta on vastakaid arvamusi ja tõendusmaterjali. Sõeluuringutes leitakse palju aeglase kasvuga kasvajaid, mis ei põhjustaks mehele tema eluaja jooksul kaebuseid ega ohustaks teda. Kui aga leitakse, et PSA sisaldus on veres suurenenud, tuleb teha diagnoosi täpsustamiseks mitu kehasisest uuringut. Aeglase kasvuga eesnäärme- vähi ravi võib tähendada ebavajalikku ravi patsiendile, kel ei oleks eesnäärmevähk elu jooksul vaevusi põhjustanud ega eluaega lühendanud. Kõigi uuringute ja ravimeetoditega kaasnevad ohud ja võivad tekkida tüsistused. Seetõttu ei soovitata teha sõeluuringut kogu rahvastikus, nagu peetakse mõistlikuks emakakaela-, rinna- ja jämesoolevähi puhul.

Mida saan teha, et vähendada eesnäärmevähki suremise riski?

Kui sul esineb mõni riskitegur, on soovitatav lasta regulaarselt määrata PSA sisaldust veres. Lisaks tuleb vältida suitsetamist, sest see soodustab kasvaja arengut.
 

Kuidas eesnäärmevähki diagnoositakse?

Kui tekib eesnäärmevähi kahtlus, alustatakse tavaliselt PSA sisalduse määramisest veres. Suurenenud sisalduse korral suunatakse sind uroloogi vastuvõtule, kes teeb lisauuringud (eesnäärme palpatsioon, ultraheli või muud piltdiagnostilised uuringud) ja otsustab, kas eesnäärmekoest on kasvaja olemasolu täpsustamiseks vaja võtta koeproov ehk teha biopsia.
PSA sisalduse määramine on vastuoluline alltoodud põhjustel.
  • PSA suurenenud sisaldust esineb ka muudel põhjustel kui eesnäärmevähk, näiteks eesnäärme healoomulise suurenemise korral, mida esineb eesnäärmevähist palju sagedamini.
  • Siiani pole suudetud kokku leppida, millisest väärtusest alates saab öelda, et PSA sisaldus on kliiniliselt olulisel määral suurenenud. Seetõttu korratakse sageli uuringut, kui PSA sisaldus on esimesel korral suurenenud vaid vähesel määral.
  • PSA sisalduse suurenemine ei näita, kas tegu on kiire ja agressiivse või aeglase kasvuga ja kahjutuma kasvajaga (vt ka lõiku „Mis on eesnäärmevähk?“).

Kuidas eesnäärmevähi diagnoosi kinnitatakse?

Eesnäärmevähi diagnoosimiseks tuleb võtta ultraheli kontrolli all pärasoole kaudu eesnäärmest koeproovid ehk teha biopsia. Pahaloomulise kasvaja diagnoosi kinnitab see, kui koeproovis leidub vähirakke

Kas PSA suurenenud sisaldus veres tähendab, et mul on vähk?

Ei, mitte ilmtingimata. PSA sisaldus võib suureneda ka teistel põhjustel, sh eesnäärme healoomulise suurenemise korral, mis on üks sagedasemaid PSA sisalduse suurenemise põhjuseid. Samuti võib sisaldus suureneda eesnäärmepõletiku või pärast põiekateetri paigaldamist.

Miks ei soovitata kõigil meestel PSA sisaldust määrata?

Kõikide uuringutega kaasneb nii kasu kui ka kahju. Seepärast peavad PSA sisalduse määramise üle otsustama arst ja patsient koos, kaaludes kasu ja kahju. Otsuse langetamisel tasuks pidada silmas järgmisi asjaolusid.
  • Sageli kasvab eesnäärmevähk nii aeglasti, et meestel ei teki eluajal kaebuseid ja nad ei sure sellesse haigusesse.
  • Võib esineda valepositiivseid tulemusi, mille tõttu tehakse täpsustavad, kuid ebavajalikud uuringud, mis võivad tekitada tüsistusi, nt valu, palavikku, põletikku, verd uriinis või seemnevedelikus.
  • Eesnäärmevähi ravi võib põhjustada urineerimisprobleeme (kusepidamatust) ja erektsioonihäireid.

Eesnäärmevähi varase avastamise kasu ja kahju

Kasud

  • Kasvaja leitakse varem, seega saab ka raviga varem alustada. Enim kasu on kiire kasvuga kasvajate varasest leidmisest.
  • Raviga alustatakse varem ja see võib anda parema tulemuse ning hoida ära eesnäärmevähist tingitud surmasid
Kahjud
  • PSA-analüüsil võib saada valepositiivsed tulemused, millega kaasneb ärevus.
  • Valepositiivse tulemusega mehele võidakse teha ebavajalikke lisauuringuid, mis võivad põhjustada tüsistusi (nt koeproovi võtmine võib põhjustada valu, palavikku, põletikku, verd uriinis või seemnevedelikus).
  • Aeglase kasvuga kasvaja ebavajalik ravi võib põhjustada tüsistusi (nt erektsioonihäired, uriinipidamatus), kuigi kasvaja poleks eluajal mehele kaebuseid tekitanud ega surma põhjustanud.

Tekst

Reavahe

Kontrast

Seaded